Enesearmastus ja ideaalkeha - kaks täiesti eri asja

Otsustasin teha sellest postituse kuna üha enam näen/kuulen sotsiaalmeedias ja ümberringi, kuidas nii paljud inimesed pole endaga rahul ja sooviksid välja näha nagu supermodellid või lausa bikiinifitnessi võistlejad. Selline idealiseerimine on taaskord tekkinud sotsiaalmeediast.

Me jälgime Instagramis pilte teiste ilusatest kõhulihastest, mille oleme endalegi eesmärgiks seadnud. Samas kui meil pole õrna aimugi, kui palju võis sellise tulemuseni jõudmine aega võtta või kas see inimene ei kannata ehk toitumishäire all. Me peaksime rohkem mõtlema sellele, kas see suur tagumik pildil on üldse ehtne ja kui palju on kasutatud photoshopi või eerinevaid filtreid. Samuti mängib palju rolli see, milline on poos, millise valgusega on tegemist jne. Siinkohal ei taha ma väita, et kõik Instagrami pildid on võltsid, vaid et suurem osa on siiski hoolikalt välja valitud. Me näeme ainult neid pilte, mis on juba töödeldud ja teiste seast välja valitud, aga me ei näe neid, mis on juba kustutatud. Siin lehel näete julgete välismaa naiste võrdluspilte tavaolekus vs instagramis jaoks poseerides.

Me mõtleme endast halvasti ainult sellepärast, et meedia survestab meid nägema teatud iluideaale ja seega me püstitame endale lausa utoopili kaalueesmärke, et sinna raamidesse mahtuda. Me ei tohiks mõelda endast halvasti ainult sellepärast, et kaalul pole soovitud number. Sellest edasi areneb madal enesehinnang, millest me ekslikult loodame pääseda, kui kaotame teatud arvu kilosid ja näeme kõhulihaseid. Enesearmastus ja kõhulihased on aga kaks erinevat asja, mis pole otseselt seotud. Nimelt on inimesi, kes ei vasta niinimetatud ühiskonna standartitele, aga tunnevad ennast sellegipoolest oma kehas väga hästi. Samas kui teine osa inimesi kaldub arvama, et nende madal enesehinnang tuleks nagu kuskilt väljastpoolt ja seega ajavad taga mingit kehaideaali, oleks lõpuks ikkagi endaga rahulolematud, sest sisemus sellest ju ei muutu.
Ma tean seda, sest olen ise olnud samuti sinna viimasesse gruppi kuuluv, kuid nüüd näen endaga igapäevaselt kurja vaeva, et ennast taas korralikult armastama hakata. Eks see kõik võtabki aega, aga ma ei ole allaandja.
Seega selle asemel, et muretseda, kuidas saada sixpack nähtavale võiks inimesed rohkem tähelepanu pöörata oma vaimsele tervisele, muutes oma mõttemaailma ja hakates ennast taas armastama. Me ei saa olla kellegi teise kehas ja sellepärast peamegi armastama iseennast just sellisena nagu oleme ja tuletama endale meelde, et oleme kõik ainulaadsed ja väärtuslikud. Armastagem iseennast! ♥